Ainuke tunne, mis mind praegult valdab on see, et lõpp on kohe-kohe käes. Ma olen omadega nii läbi ja ei jaksa enam. Eile käisime Tartus, kus meil oli B-klassiga 2 mängu. Esimene mäng oli Pärnuga, mille seis jäi 81:18, võidu võtsime loomulikult ära. Kõik olid väga tublid ja eriti kiidaks pisikesi. Teine mäng oli koduvõistkonna vastu ehk siis Tartu. Üks kohtunikest tõsiselt ei sallinud mind ja võttis kõik sellised asjad vigadeks, mis tegelikult polnud vead. Kõik see lihtsalt sellepärast, et ma panin ühele koppa ja ta võttis selle veana ära, ütlesin talle, et see oli ilus kojusaatmine mitte mingi viga. Ta tundis ennast vist solvatuna, kuna leidsin ennast 3nda veerandi keskel istumas pingilt viie veaga. Mäng oli pingeline aga lisaajal võitsime 6ga. Lootsin, et mu peavalud on kadunud aga kus sa sellega. Tagasi sõites pea tahtis lõhkeda ja minu nö tugevamad rohud ka ei aidanud. Ennem magamaminekut võtsin oma õige valuvaigisti shoti sisse ja üritasin uinuda. Ilmselgelt ei tulnud sellest ka midagi välja. Öösel ärkasin pidevalt üles, ajataju oli täiesti kadunud. Õnneks oli padja kõrval päästvad salvrätikupakid. Hommikul issi keelas mul kooli minna ja homne Andrea sünnipäev jääb ka arvatavasti. Üritan siiski homme kuidagi välja saada kuna pole oma musirulli näinud peaaegu nädal juba. Plaan oli tegelt juba täna KOJU minna, aga lükkab siis selle homse peale. Praegu sooviks hästi palju peavalu tablette ja rohkelt süüa, siis ma võiksin siin kodus passida. Aga kõige parem uudis on siiski see, et Karru tuleb Pariisi kaasa. Sellest tuleb maaaailma parim trip! Üritan olla positiivne edasi hoolimata haigusest ja väsimusest, musidkallid teile ja olge tublid

Õnnelik

Maarika tungival soovil kirjutan täna öösel postituse. Kas teate, kui vähe on tegelikult vaja õnneks? Mind teeb õnnelikuks, kui ma näen kedagi naeratamas. Kui trennis mängime omavahel ja keegi paneb hea viske sisse või mängib hästi mööda, siis selle üle saad tunda ainult heameelt. Kõige parema tunde tekitab korvpall. See, kui me trennis koos oleme kõik ja mängime ning kõigil hästi läheb, see on parim tunne maailmas! Minul pole vaja peaaegu midagi, et olle positiivne või, et ma naerataksin. Ma lihtsalt olen õnnelik. On ka neid päevi, kus ma olen tõesti kurb ja pole midagi, mille pärast saaks naeratada. Aga need hetked on lühikesed ja nendest saab kiirelt üle. Eh siis minu soovitus teile, kui te kunagi olete kurvad või te ei näe postiivseks-olemiseks põhjust siis rääkige minuga. Uskuge mind, ma panen teid niimoodi naeratama, et te ise ka ei usu ;)
Rääkides sellest, mida olen viimasel ajal teinud. Ainult koondisetrennid üksteise otsa. Täna veetsin aega ka Karru juures, tegime jälle nalja ja palju kino. Olin tubli ning jäin koju ilusti, kui teised läksid kiisumajja. Aga reedel lähme Karmeelaga Tõstamaale loodust nautima, pühapäeval tuleme tagasi. Olge tublid ning eks näis, millal järgmine postitus tuleb :)



PS. OLEN ÕNNELIK

we're awesome

Mul jälle aega pole ning see blogi on nii nagu ta on. Teile kirjutada mul midagi erilist pole, peale selle et kool hakkas ning Maša sõna otseses mõttes tapab meid trennides. Aga elame üle. Praegult passin tumblris, teen midagi mõttekat oma eluga. Saate paar pilti mõnest lahedast, kellega ma olen koos aega veetnud. Ahjaa, septembri lõpus lähme Smorgonni, mis asub Valgevenes. Oh seda rõõmu.

oh seda rõõmu

Ületan ennast ning kirjutan uue postituse. Alates 10.augustist olen pidanud kannatama preili Kurvitsat, kellega koos veetsin nädala mu maakohas ning olen veetnud nädalavahetuse tema juures ööbides. Tõstamaal mängisime õhtuti palju kossu ning lebos-oleks oli meil põhiline. Eile tegime koos Bella ja Gretega Kristelilu üllatuse, kuna tal oli ju siiski sünnipäev. Puhusime roosad õhupallid täis, kirjutasime markeriga igast asju nende peale ja sidusime 14 pulgakommi õhupallide külge, kuna just nii vanaks ta sai. Liikusime neljakesi Pirita jõe lähedale, sättisime oma vesipiibu paika ning nautisime kvaliteetaega. Õhtul liikusime Vabaduse Laulule, sealt lahkusin koos Karruga. Kõndisime Piritalt jalgsi linna ja sealt 18ga Järvele. Magamamine tekitas nii hea tunde, kuna jalad olid väga väsinud ringi kõndimisest. Praegult istun Karmeela rõdul ja joon oma teed, lootuses et ma ei jää täiesti haigeks:)

auguuuust

Mul ei tule see blogipidamine üldse välja, väga väga vabandan selle eest. Mul kas pole aega või pole viitsimist. Eelmisest postitusest on möödas peaaegu kuu aega, selle aja jooksul on mõndagi juhtunud. Olen palju aega oma kallikestega koos veetnud, avastasin Stina enda jaoks jälle ning mu kallis parim sõber suutis Eestisse tagasi jõuda, mille üle mul on ainult hea meel. Kuna on viimane suvekuu, siis peab seda nautima!!!!!!

together forever, plus one more day

Olen hakkanud aru saama, kes on nö päris ja kes mitte ja võin teile öelda nii ausalt kui vähegi võimalik, et need 3 tüdrukut on ühed kõige paremad inimesed üldse. Ja just nendega olen ma viimastel päevadel koos olnudki, lihtsalt vaadake kui ilusad nad on!

cudder

Jälle on mul cudderi-vaimustus peal, vahepeal jäi natukene tahaplaanile oma muusikaga aga nüüd tuli jälle. Blogi pidamise suutsin jälle ära unustada, kuna aega on vähe olnud. Pühapäeval tulin kurkalt tagasi. Trenni sai tehtud ikka korralikult ja palju! Seltskond oli mõnus ja ilmad olid ka suht nii ja naa. Ühes toas olin koos MARII, Kiku ja Paulaga. Iga õhtu ennem magamaminekut oli ikka karm, need vennad pole normaalsed. Vähemalt poolteist tundi iga öö sai naerdud selle üle, kuidas Kiku pani Mariile ja Paulale ära. Koondis ja klubiomad olid eraldi ja trenni tehti ka eraldi, mis oli üpriski nõme. Treener läks laagris natukene ninakaks oma koondise-värgiga. Sõimata saime suht palju ja treener hakkas kokkuvõttes mind ja Mariid vihkama, lihtsalt sellepärast et rikkusime öörahu. Aga meil suva sellest, kuna järgmine kord millal teda näeme on alles SÜGISEEEEL! Eile sai linnas käidud koos Grete ja Kristeliga. Igast jutte sai räägitud, naerda sai palju ja nägime kallist Bellat ka. Tänaseks lubati umbes 30 kraadi sooja ja päikesepaistelist ilma, ainuke asi mida mina näen aknast välja vaadates on suur hulk pilvi. Eks näis, mis täna teeb. Kui üks vend suutis terveks saada, siis äkki saab sellega kokku, kes teab. Järgmise postituse saate niikuinii alles mingi 2 nädala pärast, kui mitte hiljem(kui mul meeles püsib). Senikaua olge kõik tubliiiid ja kes kokku tahab saada, või midagi koos teha siis helistage 57870700 :)

Lõpetamiseeed

Viimasel ajal sai ainult lõpetamistel trippitud, paljudele ei jõudnud mille pärast on mul siiralt kahju:( Loodan, et annate ikka andeks. Midagi tarka pole teinud, kuna ilmad on nii halvad olnud. Ainult sajab ja kõik. Siia postitusse lisan veel pilte igast lõpetajatest, keda sai õnnitlemas käidud ja ka nende pilte, kelle omale kahjuks ei jõudnud. Vaadake neid pilte ja nautige kõikide nende inimeste ilu!!!!! :)

14.06- kõige kallim semuke sai lõpuks 16

Täna oli mu kallil Ronil sünnipäev, väike poiss sai lõppude lõpuks 16. Mina olin loomulikult tubli ja ostsin kommikarbi ja maailma armsaima kaardi, mille peal oli siuke nunnu karumõmmike. Peale seda, kui olin oma lemmikuga pool tundi juttu rääkinud(kiusanud), läksime Janega mu emme töö juurde sööma. Vahepeal liitus meiega preili Penu. Kuna Meia lasti tuimalt üle, siis läksime Janega ise temaga koos kinno. Film Koletu on mega mega mega hea!!! Võiks öelda, et see mees oli siis ilusam, kui see nõid talle needuse peale pani. Peale kino suundus Svillu koju, meie Meiaga läksime vanalinna jalutama. Saime jutud selgeks räägitud ja kodu poole minek. Kodus nkn midagi tarka teha polnud, tudusse ära umbes kella 19.30'e ajal. Ärkasin umbes kella 10e aeg üles ja nüüd ma passingi siin arvutis. Mul on ainult üks küsimus, mis teiega toimub Penu?
Selle postituse lõpus ma natukene tõstan Roni ego ka, kuna tal siiski oli sünnipäev praeguse kellaaja järgi eile. Minu suurepärane parim sõber on niiiiiiiiiiii lahe ja armas. Sellist semu te endale küll ei leia mitte kui kusagilt. Tänu Mariile hakkasime me omavahel suhtlema ja praeguseks on meie suhtlemine saavutanud staatuse: best friends. Ma väga pikka eepost ei kirjuta siia kuna poisi ego tõuseb laeni äkkist

Selline on minu maaailma lahedaim sõber, ehk minu Mamers

Suvi

Mul on suisa piinlik, kuna mu viimane postitus oli peaaegu kuu aega tagasi. Selle aja jooksul on kool läbi saanud, Berliinis ära käidud ja rannas kõrbemas käidud. Tunnistus tuli suht nii ja naa, oleks võinud parem olla. Reis Berliini oli SUUREPÄRANE, sõna otseses mõttes. Meie klass pole kunagi omavahel nii hästi läbi saanud. Berliini vanalinn on imeline, inimesed on kõik väga sõbralikud ja toredad. Bussisõite eriti ei mäleta, kuna 95% sellest ajast ma lihtsalt magasin. Kõik imestasid, kuidas on võimalik üldse nii palju magada. Berliinis sai Parlamendihoones ära käidud, loomaaias ja veepargis. Pole elu sees käinud mõttetumas veepargis, kui seda on Tropical Paradise ja mainiks veel ära, et ei lähe sinna elu sees enam kunagi. Õhtud hotellis olid niii naljakad ja lahedad, kaardimängud for the win. Eriti meeldisid hilisõhtused jalutuskäigud, kus sai lihtsalt mõnusalt rääkida. Meie imeline reisukene sai läbi 7ndal juunil, kui kõik jätsid kooli juures üksteisega hüvasti. Viimastel päevadel käinud pirtal rannas kõrbemas ja tulemust on näha. Kohe silm puhkab, kui vaatan kui pruun ma olen:D Varsti tulevad järjest kallikeste lõpetamised, kus ma lihtsalt jooksen ühelt lõpetamiselt teisele. Tulemas on ka kauaoodatud jaanipäev, mille plaanid kõlavad küll suurepäraselt! Loodan, et kõik läheb niii nagu peab. Peale jaanipäeva on minek Kurgjärvele, kust tagasi tuleme alles 3.juulil. Arvestades neid inimesi, kes kõik sinna tulevad, siis on kindel, et sellest tuleb üks kuradi hea laager:)

Merilini põhitegevus

MEIE SUUREPÄRANE SELTSKOND

SÜNNIPÄEV!

Täna oli tõesti parim päev mu elus. Koolis sain palju palju lilli, sõime kringlit, Mannu tõi mulle väga maitsvaid muffineid ja kõik soovisid õnne. Vene keele tundi ei läinud, kuna Grete juba ootas mind paaniliselt kell 13.50 esimesel korrusel. Käskis mul kiirelt riidesse minna ja juba pidime koolimajast välja jooksma. Jõudsime majast välja tänavale, kui Grete käskis juba silmad kinni panna. Ta võttis mult käest kinni ja nii pidingi silmad kinni läbi pargi kõndima. Järsku kuulen, kuidas keegi tõmbas kitarrikeelt, tegin silmad lahti ja mu ees seisis Kevin. Mu soov oli täitunud. Mu käed ja jalad hakkasid värisema. Ta laulis kõiki mu lemmiklugusid nagu nt. Mr. Tambourine Man, Let it be. Kui tuli Biitlite lugu, hakkasid mul pisarad voolama. Sain päevikusse isegi autogrammi, mis on nooo niiii armas. Peale seda läksime Grete ja Kätliniga Boheemi sööma. Minu söömisest ei tulnud midagi välja, kuna ma ei suutnud kahvlitki käes hoida. Käed lihtsalt värisesid ja olin täiesti omas maailmas. Emme tuli umbes kell 4 mulle järgi ja sõit trenni, jõudes Audentesesse, avastasin, et täna polegi trenni, kuna õhtul on Tallinna Liiga mäng. Õnneks liitus Jane minuga ja saime ilusti juttu räägitud. Varsti liikusin Siili koos oma 'väikse' kringliga. Tallinna liiga mäng läbi, läksime Meiaga linna. Algselt pidime minema sööma, aga kuna mul tulid külalised siis piirdus meie söömiskäik ainult kinost kommi ostmisega ja juttu rääkimisega. Koju tulles ootas mind suuur tort ja veel lilli. Tädipojad kinkisid mulle Printsessi lastešampuse, lausega: Sinu vanusele paras, kes teab võibolla kolme aasta pärast saad seda eriti kanget kraami, Tom&Jerry oma. MUL OLI TÕESTI ELU PARIM PÄEV!! Täna(20.05), peale trenni lähen oma kalli parima sõbraga kinno. Jah, elu on ilus. Kohe vägagi ilus

yeah

TE AMO!!!!!!

Nädalavahetusel leidsime ennast võistkonnaga Rakverest, Maheda Cupilt. Nii üllatav, kui see ka poleks, panime me turniiri kinni. Kolmel päeval kokku oli meil 6 mängu, kõik olid soomlaste vastu. Õhtud möödusid jookidega ja kaartide mängimisega, mis meil üldse välja ei tulnud. Lõpetasime ikka Egerti nö Purje mängimisega :D Magama suutsime jääda umbes kella nelja aeg. Mainiks veel ära, et Eurovisiooonis pettusime me kõik. Keegi ei andnud Eestile punkte, ehk siis mõttetu pask. Pühapäeval oli eriti karm, kuna mäng oli kell 9 juba ja äratus kell 7.... Nii, kui korraks silmad kinni panid keset mängu või soojenduse ajal, hakkas terve saal ringi käima. Õnneks sellest mängust ei sõltunud midagi, kuna see oli A-klassi mäng :D Poistel oli sama hull olnud, Kaur oli suutnud üldse vale vormisärgiga mängu joosta, tubli. Saime medalid kaela, kiire sättimine/pesuskäik, koristasime ülevalt korterist pudelid ka ilusti ära ja poiste finaalmängule minek. Peale mängu kojusõit, otsustasime Meiaga bussis, et tukume umbes 10 minutit. Ärgates panid Kissu ja Hannes juba asju kokku ja läksid bussist välja, et koju kõndida. Ilmselgelt meie plaan õnnestus. Esmaspäeval oli suurepärane inglise keele üleminekueksam, mille suutsin nelja peale kobistada. Täna koju tulles leidsin oma laua pealt väga armsa kingi, suure kommikarbi ja roosid. Mu kallid tädipojad otsustasid kordki elus mulle midagi ilusat teha. Ütlesid, et see jäi viimaseks korraks, ennem kui ma 18 saan :D Viimaste päevade põhjal võib öelda, et elu on lill ja ootan suure huviga juba neljapäeva, kuna väike laps saab siis 15, WIN!!!

Suomi

Pole aega olnud viimasel ajal siia kirjutada. Eelmine reede oli meil hooaja lõpetamine tiimiga. Ennem oli mäng Soome võistkonna vastu. Mäng läks alguses hästi ja me juhtisime 4 veerandaega, aga lõpus kõik võtsid liiga lebolt ja kaotasime umbes 8'ga. Peale mängu sõitsime kuhugi tundmatusse kohta, kus mängisime jalkat. Jalka sai läbi, sõitsime Saunamaailmasse. Sai palju naerdud ja isegi nutetud. Rando jagas meile kõigile suured pildid, mis olid ära raamitud. Pildil on meie võistkond ja kirjas EESTI MEISTER. Millalgi tuli issi järgi ja kojuminek.
Laupäeval pidi juba kell 7 olema sadamas, kuna tiimiga sõit Soome. 3 tundi oli vaba aega, ennem lõbustusparki. Käisime vähemalt viies H&M'is, aga ikka me ei leidnud neid papusid, mida kõik tahtsid. Me Janega ei teadnud, kus see rongijaam oli, kus me pidime kokku saama. Õnneks nägime Kissut, Laurat ja Meiat. Aga kahjuks olid nad sama targad kui meiegi. Kuna me niigi ei teadnud, kuhu minema peab siis tegime kiire tripi mäkki. Leidsime õige koha üles, trammi peale ja sõit Linnanmäki juurde. Käisime põhimõtteliselt kõik kohad läbi ja peamine asi, et käisime igalpool kõik koos. Kell 9 hakkasime liikuma sadama poole tagasi, kell 21.30 väljus laev. See päev oli lihtsalt suurepärane, kuna päev võistkonnaga oli meeletult tore.
Pühapäeval ehk eile käisin emmel töö juures abis. Sain palju uusi asju teada, mis ajavad lihtsalt naerma. Peppersackis käiks nüüd veel tihedamini. Õhtul oli perekond Oidjärvel väike grill. Suutsin haigeks tänu sellele lõbustuspargile. Paar atraktsiooni olid veega ja riided said läbimärjaks+tuul= Merilin kodus haige. Täna hommikul oli piin ärgata, nina rõvedalt kinni ja hääl pole ka just kõige parem.
Reedel sõidame võistkonnaga Rakverre turniirile, mis lõppeb pühapäeval. Treenerit kaasa ei tule, kuna ta väikestel on kusagil mängud. Treeneriks on arvatavasti kas Hannes või Kalle, eks näis. Sellest tuleb üks mega hea lõputurniir:)!!

SUPER!!

Mu kallikesed, suurepärane võit tuli!!! Võita poolfinaal seisuga 106:23 on vapustav! Kiidaksin Janet(tema kolmese eest ja hea mängu eest), Kissut ja Kadrit(nende kiirrünnakute ja visete eest), Karrut(tema blokkide eest), Laurat(väga hea mängu eest, kuigi ise oli haige), Meiat(hea mängu eest), Jevat(tema poolekspalli võitluste eest), Vikat(lauapallide eest, kuigi endal on varbaga mingi jama), Martat(hea mängu eest) ja Annat(kes oli vägaväga hea tohterdaja). Te kõik olite vapustavad!!!!!!!!! Mina ei mänginud eilses mängus, kuna siiski jalg veel ei luba seda. Tänases mängus ka mitte. Finaalis mängime Tallinna Kalevi vastu. Me kavatseme pingutada 100% ja võtame selle võidu ära, mis meile kuulub. Kõik pöidlad pihku ja soovige meile edu:):)

Poolfinaaaaaal

Täna on meil siis poolfinaal Altiuse vastu, kell 18.30. Mu tänane soov oleks ainult see, et treener mind mängu ei paneks. Vaevu julgen trennis käia, mängimine ei tuleks kõne allagi. Paljud küll ei pruugi mõista, et miks ma mängida ei julge kuna rohkem kui 3 nädalat on möödas sellest. Aga ma lihtsalt kardan kohutavalt, et äkki järsku jälle läheb. Tänasest mängust rääkides, siis selle võidu me kavatseme ära võtta!! :)

fun, fun, fun

Kahel viimasel päeval on olnud põhikooli jalgapllimängud. Eilne mäng oli Pae gümnaasiumi vastu, mis lõppes viigiga. Ma saan aru, et te olete venelased ja teil pole kombeid, aga mingine viisakus võiks ju vähemalt olla. Sõimata meid Eesti libudeks lihtsalt sellepärast, et mäng jäi viiki on lausa kohutav. Trine ütles sellepeale: Nemad sõimavad meid litsideks ja mölisevad meiega, pärast imestavad, miks me Pronkssõdurit teisaldame :D. Tänane mäng oli Pirita Majandusgümnaasiumi vastu, mis lõppes ka viigiga. Me oleksime pidanud saama ühe penalti, aga kohtunik oli ju ise samast koolis õpetaja, mis sa siis ikka loodad.
Üks asi, mis mind ajab närvi ja viimasel ajal veel eriti on need puberteedid, kes istuvad Vabaduse Väljakul. Nad istuvad seal, naeravad kohutava häälega, panevad oma suitsud ette ja siis on enda arvates mega lahedad. Kõnnid neist mööda, siis kõik jõllavad sind nagu näeksid esimest korda inimest. Need tegelased, kes seal istuvad käivad ise 6-7 klassis ja paljud on veel mu enda kooli omad. Ise nad on alles 6-7 klass, aga juba kimuvad nagu hullud. Teeks siis politsei või mupo midagi, nad lihtsalt kõnnivad mööda ja kõik. Mainiks veel ära, et Cudi on jumal.





elu on ilus, peace

päikeee

Kuna eile ma ei viitsinud teile kirjutada, siis teen seda täna. Eile sain linnas Kikuga kokku ja liikusime Harjumäele päevitama. Võtsime päikest, rääkisime elust ja lihtsalt olime. Hakkasime sealt juba ära minema, kui tuli meie juurde mingine mees, kes käskis meil sealt ära minna, kuna see olevat tema sõnade järgi RÄPPARITE MÄGI ja meie ei sobinud sinna. Tiirutasime Kikuga mäkki, kus oli nii mõnus järjekord, et lahkusime kiiremas korras. Targad otsustasid minna toidumaailmasse, et jäätist osta. Ostsime jäätised ära ja liikusime jälle Harjumäele päevitama. Nautisime päikest ja varsti oli vaja juba bussi peale minna. Sõitsin bussiga koju ja kiirelt õppima. Täna oli füüsika tasemetöö, mille sai kõik ilusti vihikust maha kirjutada. Täna sai veel trennis ära käidud. Nii mõnus oli teha trenni, aga samas hakkas jalg valutama. Trennist koju minnes Meiaga, mõistsin kui palju ma teda armastan :)

mõttekas...

Siiralt palun vabandust, et see postitus mida ma praegu kirjutan ja mida teie silmad antud hetkel loevad on täiesti mõttetu. Praegu pole viitsimist ega tuju kirjutada siia, mida ma tunnen või mida ma täna üldse tegin. Selle asemel soovin teile hoopiski ilusat uue nädala algust ;)

killkoll konnad upuvad

See nädalavahetus on olnud suurepärane. Nii eilse kui ka tänase päeva sai veedetud koos preili Nõgolsi ja Minskiga. Päev algas bussisõiduga linna, sealt edasi Järvele. Sain Kätlini ja Kikuga kokku, peale mida liikusime Seene tänavale. Asjad valmis sätitud, liikusime kogu tavaaraga õue. Tõime aiatoolid välja, grilli panime tööle ja vesipiibuga saime ka ära jännatud. Kuna tarkade klubil piibusütt polnud, siis läks grillsüsi käiku. Palju naeru ja ohtralt nõmetsemist. Päike hakkas vaikselt loojuma ja muidugi hakkas meil külm. Mulle piisas pleedist ja Kikule kampsunist, Kätlinil oli aga seljas: retuusid, maika, lumelauapüksid, kampsun ja talvejope. Vähemalt ise olime rahul. Aeg lendas ja Kiku hakkas kodu poole liikuma. Pakkisime oma laagri kokku ja läksime tuppa ära. Vaatasin omale bussiaja ja sõit linna. Läbi vanalinna jalutades tuli mulle vastu üks poiss, kes andis mulle suure punase roosi ja soovis ilusat õhtut. Selline asi teeb kohe südame soojaks!
















ühe pildi saate meie lahedast nädalavahetusest, hiljem tuleb veel ;)

awww

Ma pidin ühe postituse veel tegema. Siia ma pidin lihtsalt kirjutama, kui armas võib Ron olla. Ta viimane postitus Meia kohta pani lihtsalt sulama, ma lugesin seda umbes 200 korda. Marii-Heleen Penu sa peaksid olema megaõnnelik, et sul selline poiss olemas on!!!!!! :)

Suured semud!

Täna hommikul alustasin seda blogi väga fuckmylife meeleoluga/postitusega. Praegu vaadates hakkas endal imelik. Täna lõunal sain siis Kätliniga kokku: väike nill emme töö juures, peale mida trippisime vabakale. Seal olles otsustasime, et liigume nõmmele. Väike peatus Vineeri juures, paar pilti ja jälle bussi peale. Jõudsime omadega nõmmele lõpuks. Sai Marcust ja Roni nähtud, asjad ära räägitud ja kõik korras. Nad panid siis Ilmarise poole ajama, me Kätliniga saime Kikuga kokku. Vahepeal väike päevitamine Järve lähedal. Sai kõik maailma asjad ära arutatud, peale mida maandusime mu teise koju, ehk Kätlini juurde. Umbes tunni aja pärast tuli issi mulle järgi ja tõi koju. Nüüd ma istun siin, Jessie J- Nobody's perfect(Netsky remix) kõlarid põhjas ja mõnus kakao:)